maadevahetamine ei ole normaalne, aga on JOKK

ma ei saa aru kas riigikogus ja valituses on lollid või nad lihtsalt ei saa aru asjadest, kaasa arvatud seadustest, mida nemad ise või eelmised on kokku küpsetanud. ilmselt viimane. see seletaks ka, miks vanad sägad nagu savisaar ja villu nii pädevalt alati igalt poolt välja ujuvad.

et mitte lihtsalt lahmida nagu tavaks, võtsin härjal sarvist siit ja siis kohe veel siit ka.

et milles siis probleem on minu meelest: looduskaitse all oleva maatüki saab vahetada teise samaväärse maatüki vastu. see on okei. okei pole see, et LK all oleva maa hindamisel EI ARVESTATA asjaolu, et see on LK all. teisisõnu, mereäärne ala, kuhu saaks muidu ehitada suurepärase kuurorti, hinnatakse nagu sinna saaks ehitada kuurorti. aga kuna maa asub looduskaitse alal, siis mõistagi sinna kuurorti ei saa ehitada ja ärimees sellise maa vahetab heameelega samaVÄÄRSE maa vastu kuhu saab. okei, tõepoolest paljud poliitikud ei tea majandusest tuhkagi, aga sellest võiks ometigi aru saada, et maa hind sõltub otseselt sellest, mis sellega teha annab, ehk kas sinna saab kuurorti ehitada või mitte. on ju ilmselge rahaline vahe, kas maa on edaspidi kasutuses karjakopli või spaahotellina.

nii. vaatame kuidas seaduses kirjas on:

§ 19. Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja vahetamine

(1) Kaitstavat looduse üksikobjekti sisaldavat või kogu ulatuses kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas asuvat kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, võib riigi ja kinnisasja omaniku kokkuleppel vahetada riigile kuuluva kinnisasja vastu.

(2) ...

(3) Kinnisasjad vahetatakse väärtuse alusel. Arvestades vahetatava kinnisasja erilist ökoloogilist väärtust, võib Vabariigi Valitsuse nõusolekul eraõiguslikule isikule üleandmisele kuuluva kinnisasja harilik väärtus olla suurem riigile üleantava kinnisasja harilikust väärtusest.

(4) Kinnisasja vahetamist on õigus algatada kinnisasja omanikul, kaitstava loodusobjekti valitsejal või keskkonnaministril. Kinnisasja vahetamise otsustab keskkonnaminister. Kinnisasja vahetamisega seotud kulud kannab riik.

(5) Kinnisasja vahetamise korra ning kinnisasja ja selle oluliste osade väärtuse määramise alused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega

nii. minumeelest on selge, et ministril pole siit kuhugi pageda. aga edasi: otsime üles vastava valitsuse määruse (Ptk 3):

§ 16. Maatüki väärtuse määramise alused

(1) Maatüki väärtus, välja arvatud metsaga maatüki väärtus, määratakse tehingute võrdlemise meetodil, leides hinnatava objekti väärtuse hinnatava objektiga sarnaste objektidega sooritatud tehingute hindade põhjal. Tehinguhindadena käsitatakse ainult neid ostu-müügitehingute hindu, mis peegeldavad hindamise hetkele vastavat turusituatsiooni.

(2) Vahetusmaa väärtuse määramisel võetakse arvesse planeeringutest, sihtotstarbe muutumisest ja ehitustegevusest tulenevat väärtuse võimalikku muutumist tulevikus.

(3) Maatüki väärtuse määramisel arvestatakse asjaõigustega, mida nende olemuse tõttu ei ole võimalik vahetusmaale üle kanda või kinnistusraamatust kustutada (servituudid, naabrusõigused jms), samuti seadusest tulenevate kinnisasja kitsendustega, välja arvatud «Looduskaitseseadusest» tulenevad kaitstava loodusobjektiga seotud kitsendused.

nii. siit loeb välja, et tuleb kasutada turuhinda (mis on õige kõik, kes tahaks osta miljonite eest mingit Pirita jõe orgu, kus saab vaid lehmi karjatada) aga see viimane lause on ju täielik kingitus! kitsendused muide on näiteks (LKS § 31) :

(2) Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis keelatud:
1) uue maaparandussüsteemi rajamine;
2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine;
3) maavara ja maa-ainese kaevandamine;
4) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
5) uuendusraie;
6) parkides ja arboreetumites puuvõrade või põõsaste kujundamine ja puittaimestiku raie ilma kaitseala valitseja nõusolekuta;
7) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine;
8) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine ning rahvuspargis ehitise väliskonstruktsioonide muutmine;
9) jahipidamine ja kalapüük;
10) sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud liinirajatiste hooldamiseks vajalikeks töödeks ja maatulundusmaal metsamajandustöödeks või põllumajandustöödeks;
11) telkimine, lõkketegemine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas;
12) roo varumine külmumata pinnasel.

ja neid kitsendusi on veelgi. ühesõnaga ei saa sellisel alal mitte kottigi ette võtta. arvake ära, kes on selle Vabariigi Valitsuse määruse nr 241, 8. juuli 2004. a allkirjastanud? õige, Villu Reiljan ja peaministri kohusetäitja majandusminister Meelis Atonen. Muide, ka Looduskaitseseadus on mõistagi umbes samast ajast.

mida sellest kõigest järeldada? esiteks seda, et villu reiljani nimi figureerib nii määruse koostajate kui selle elluviijate nimekirjas. teiseks seda, et reform on sama valelik nagu kõik ülejäänud: kui majandusminister atonen sellise prohmaka läbi lasi siis praegu teiste peale näpuga näidata ja mingit looduskaitseseaduse muutmise pläma ajada on lihtsalt demagoogia. või siis ei saa lugupeetud poliitikud ise mitte midagi aru, millele nad alla kirjutavad. igatahes on see kõik jokk.