Savi Etsi Lendav Tsirkus*
aka: kas peaminister Ratas või president Rongaema?
Täna aasta pärast on Eestil uus valitsus ja uus president. Tõenäoliselt. Tegelikult on valida praeguse ja veel hullema vahel. Miks sellest praegu rääkida? Tegelt polegi muud põhjust kui see, et täna (eile st) on töörahvapüha (kevadpüha mai ääss) ja asjaolu, et kaks kuud pärast 2007 aasta riigikogu valimisi peaks uus valitsus kindlasti pukis olema ja praegu on just see aeg kus poliitikute aur hakkab töö tegemiselt valimisvankri ehitamisele nihkuma. Pealegi on poliitika strateegiafännidele nagu mina, tõeline, aga samal ajal tasuta meelelahutus, mis lausa kutsumata koju kätte tuleb.
Esiteks presidendivalimised. Etsi jaoks on siin asjad sirged. Vaatamata Rüütli vastaste ponnistustele on selge, et riigikogus presidenti ilma keski nõusolekuta ära ei vali. Rahaliidust, sry Rahvaliidust vaevalt keegi vastaste leeri üle jookseb ja KE on selle neliaastaku jooksul juba korra lagunenud, nii et see kindel. OK, teoreetiliselt võiks ju riigikogus asjaga ühele poole saada, aga aga NII ohmud reformarid ja co ilmselt pole, et mõnda KE ülesseatud muppetitest toetada. Valimised valimiskogus on aga parempoolsete jaoks sattumine vihma käest räästa alla, sest samal ajal, kui unzip majanduskasvu paistel mõnuleb käib nii RL kui KE staapides pinev rekruteerimine, nagu Jaak ütleb. Väike nupp oli selle kohta kuidas RL teatas, et neil (koos KE) on juba üle poole (valimiskogu 347st liikmest) koos. Kõlab nagu hooplemine enne lahingut, aga ma ei üllatuks üldse, kui sügisel RL+KE valimiskogus teisi (taas) lõdva randmega kotti ei paneks. Küsimus on ainult selles, kas jätkab toimekas Arnold Esimene või otsustab Ets, et tervis juba nii läbi küll, et võiks natuke puhata. (Teadupärast on Eesti president suhteliselt vähevõimukas sell PS §78.) On muidugi ka kolmas, suhteliselt loogiline variant, kui Etsi arvates pole hea parteid praegu vahetult enne valimisi liidrita jätta. Palju mõistlikum on seda teha 2011, kui presidendivalimised toimuvad vahetult PÄRAST riigikogu valimisi. Nii saaks söönuks nii lambad kui hundid. Küsimus on ainult keda panna presidendiks seekord? Kuna eelmine kord toetas KE rahvaliitu, siis seekord on vastuteene osutamise aeg (siit ka miks RL praegu midagi ei tee - toetame Arnoldit või KE :) ja seega on trumbid Etsi käes. Kes võiks olla veel usaldusväärsem, kui Emand Keskerakond isiklikult? (Rattad ja Viisutammed on veel liialt nolgid <40.a.)
Kas sellist Eestit me tahtsimegi vä? No süüdistada saab ainult iseennast ja teisi minusuguseid. Järmine kord lähen valima. Õnneks pole vaja kaua oodata, sest valimised on kõigest napp poolaasta pärast presidendivalimisi. Ent keda valida? Valida on peamiselt kuue, aga kevadeks ilmselt vaid viie erakonna vahel: Astmelise Tulumaksu Erakond, Kolhosniki, Eneseimetlejate Klubi, Ühendus Poliitiliste Turistide ja teiste Elukate Eest ning sotsid. Ehkki viimastel on eurovalguses suhteline menu osaks langenud, (kui naisõiguslased välja arvata) siis praeguse Eesti jaoks on "Rootsi" ilmselgelt liiga vara. "Parempoolseid" on teoorias tervelt kolm. Teoorias. Kaks hakkavad varsti ühinema ja pikas perspektiivis on see ilmselt hea, sest liikmeskonna poolest saab see olema üks suurimaid. Lähenevaid valimisi arvestades aga liiga hilja: RP suurim saavutus oli Eesti ajaloo kiireim tõus ja veel kiirem kukkumine. Kes tahaks valida kaotajaid? Isamaa ei tea siiamaani, mida nad siis lõpuks tahavad. Unzipi suurim teene on see, et ta pole millegagi hakkama saanud, mis oleks võinud midagi kuskil ära rikkuda. Võibolla on see hea. Nagu vanarahvas teadis rääkida: valid reformi, saad keskerakonna. Pärast Kallase lahkumist on kumm igatahes tühi. Igatahes kui ma oleks ärimiis või mafiosnik, siis ma valiksin kindlasti reformi, küll nad selle politsei ka lõpuks välja suretavad. Paremerakondade killustatus on vesi Etsi veskile, sest üle jäävad ainult KE või RL ja ilma käsi määrimata võib Ets rahulikult pensionitrummi taguda. Lõppude lõpuks saab KE/RL alati vähemalt oma raha tagasi. "Meiega Võidad!" ütles üks prillidega plakat kunagi ammu. Poliitika on bisnes. Paned raha sisse - tahad ka vastu saada. KE/RL on nagu võlakirjainvesteering, kellele see analoogia peaks sobima. RE teen natuke liiga - ka sealt saad enamasti oma raha tagasi, üldiselt kasumiga. RE on nagu aktsiainvesteering, tähendades seda, et võid ka ilma jääda. Ülejäänud - riskikapital. Pärast turul hävimist (RP) on investorid mõnda aega ilmselt ettevaatlikumad.
Miks ma sellest kõigest nii pikalt jahun? Sellepärast, et üks tavaline inimene esitab endale kaks küsimust: 1. kas ma lähen valima? ja 2. keda valida? - kui lugeda ajakirjandust ja rääkida inimestega, siis tundub, et vähesed inimesed on rahul mis hetkel Eestis toimub, õigusega. Paljud neist löövad käega, sest nad ei viitsi jebida, aga veelgi enam sellepärast, et pole kedagi valida või veelgi täpsemalt - kui keski valida ei taha, siis laku panni. Ma ei imestaks kui kevadine RK valimisprotsent jääks alla 50%. Valima lähevadki need, kes on a)mõnda erakonda investeerinud b)kuulub ise sinna erakonda (RL on siin eelis, ca 9000 liiget annab juba 1% kogu valimisõiguslikest) c)valib KE/RL. Seniste tulemuste põhjal peaksid need kategooriad väikese erandiga kattuma. Seega on küsimus ainult selles, kas KE+RL saab üle 51 koha uues riigikogus või jääb neil paar kohta puudu. Ilmselt reformil pole nende täitmise vastu midagi.
Seega on aasta pärast seis kas 1. täpselt samasugune kui täna Rüütel vs RL/KE/RE valitsus või 2. veidi keskikesksem kus president on endine kesk ja valitsuses RL/KE. Welcome to Ets-onia!
Et see ei jääks tühipaljaks halamiseks, siis ka paar mõtet, mis peaks juhtuma, et nii ei läheks. Esteks (Parempoolsed) erakonnad peavad tulema välja konkreetsete (pikaajaliste) arengu- ja eriti TEGEVUSkavadega. Heietusi stiilis "Eesti Euroopa rikkaimaks riigiks" võib Ansip Tartus emajõel Jänesega aerutades kõrva sosistada kui tahab. Ja teiseks peaksid inimesed "hactually" valima minema. Niikaua kuni esimene punkt täidetud pole, muidugi punkt kahte loota pole mõtet.
ps. Hea näide on prantsusmaalt kus eelmistel presidendivalimistel tookord vasakpoolsed olid nii killustatud, et paremuselt teisele kohale platseerus ultravasakpoolne kandidaat. Õnneks on siin valimised kahevoorulised ja fasistid võimule ei saand kuid selle tulemusena pidid paljud vasakpoolsed pärast ehmatust valima hoopiski parempoolse kandidaadi poolt.
pps. kui mõni tahab küsida, et mis seal siis halba on, et KE tuleb võimule, siis ma küsin vastu, et mis seal head on?
Kommentaarid